Administraator määrused. Sõidueksamid
Siseministeeriumi halduseeskirjades, mis reguleerivad sõidueksamite korda, on tehtud palju muudatusi. Näiteks on autoõpetajad soovitanud ajutiselt piirata "sõitmist". Seni võis teine katse tulla vähemalt kuus kuud hiljem. Liikluspolitsei plaanis vähendada pausi 60 päevani, autokoolide spetsialistid 30-ni. Argument: kuna SDA-teooria läbimise positiivse tulemuse "kehtivus" (see eksam on alati esimene) on määratud 3 kuuks, peavad lõpetajatel olema vähemalt kolm katset "sõidu" kordamiseks uuesti teha. »Sel perioodil.
Enne sõidueksamit palutakse kadetil koostada kirjalik nõusolek audio-videoprotsessi läbiviimiseks. Võite mitte nõustuda, kuid siis kaotab kodanik võimaluse tulemust vaidlustada.
Liikluspolitsei eksamineerijad peavad pakkuma autojuhtidele kandidaate, et nad saaksid uurida karistuspunktide tabelit vigade eest teatud sõiduelementide täitmisel. Tabel on muutunud mõnevõrra erinevaks: loetelu on täielikum, sõnastus korrektne, arusaadav. Kadett, teades iga vea "hinda", saab veelkord kontrollida punktide summa õigsust ja suureneb enesekontroll.
Administraator määrused. Sõidueksamid
Eilsel arutelul kutsusid autokoolide esindajad haldusmääruse muudatuste koostajaid üles vähendama vigade eest makstavate trahvide “hindu” - need teevad tõsist haiget. (Meie tabelis on märgitud esialgsed.)
Autojuhtide kandidaadid saavad eksami teha ükskõik millises liikluspolitsei osakonnas (näiteks neile kõige lähemal), kuid piirkonnas, kus nad alaliselt elavad. "Sõites" lubatakse mööduda mitte ainult koolitatavast liikluspolitseist, vaid ka kõigist teistest, näiteks perekonna sõpradele kuuluvast autost.
Nüansside mõõdetud muudatused määruses. Näiteks peaks dokumendis ilmuma dokument, mis juhendab eksamineerijat, kui ta hindab elementide õigsust (nt “väravasse sisenemine”), seisma rangelt määratletud nurga all kontrollmärgistuse joone suhtes.
"Eksamiprotseduur muutub kodanikele mugavaks, läbipaistvaks ja objektiivseks, " ütles autokoolide gildi juhatuse liige Vladimir Vinogradov intervjuus saatele "Rooli taga. RF". - Peame austust avaldama liikluspolitseilt projekti arendajatele: nad võtsid ettepanekud meelsasti vastu, ei vaidlustanud oma seisukohta, vaid arutasid sisuliselt ja tutvustasid seda viivitamata.
Selline tabel on eksamilehtedel. Paremal, jaotises “Karistuspunktide arv”, on näidatud väikeste, keskmiste ja jämedate vigade hind reaalses tänavaliikluses testimisel (veerud vasakult paremale). 25 - summa, mille eest nad panevad „ebaõnnestumise”. Autokoolide gild pakub leebemaid hinnanguid kasutades mitmeid vigu. Liikluspolitseinikel on mõjuvaks põhjuseks eriarvamus - liiklusõnnetuste statistika.
Levinumad vead(liikluseeskirjade punktid) |
Karistuspunktide arv | ||
1. Liikumise algus | |||
1.1. Ei valmistunud liikumise alustamiseks ette (ei kinnitanud turvavööd) (punkt 2.1.2) | |||
1.2. Ei andnud enne liikumise algust suunatulede suunatuledega signaali (punkt 8.1) | 10 | ||
1.3. Manöövri lõpus ei peatunud suunatulega signaalimine (punkt 8.2) | |||
1.4. Mind ei veendunud manöövri ohutuses (ma ei vaadanud tahavaatepeeglisse, ei pööranud pead manöövri suunas) | 10 | ||
1.5. Liikumist alustades ei jäänud ta mööda (lõi takistuse) eelisega sõidukist (punktid 8.3, 8.4) |
25 |
||
2. Manööverdamine | |||
2.1. Ei andnud enne manöövrit suunatuledega signaali (punkt 8.1) | 10 | ||
2.2. Ta andis enne manöövri tegemist kohe suunatulede suunatulega märku, ei peatanud signaali andmist manöövri lõpus asuva suunatulega (punkt 8.2) | |||
2.3. Mind ei veendunud manöövri ohutuses (ma ei vaadanud tahavaatepeeglisse, ei pööranud pead manöövri suunas) | 10 | ||
2.4. Enne pööramist (pööramist) ei võtnud sõiduteel eelnevalt vastavat äärmist asendit (punktid 8.5, 8.10) | 10 | ||
2.5. Pöörati ümber kohas, kus keeramine on keelatud (8.11) | 10 | ||
2.6. Kohtades, kus selline liikumine on keelatud, tagurpidi. Tagurdamisel segas see teist sõidukit (8.12) | 25 | ||
2.7. Ümberehituse, pöörde või pöörde tegemisel ei jätnud ma mööda sõidukit ega jalakäijaid (kellel tekkis takistus) eelist (punktid 8.3, 8.4, 8.8, 8.9) | 25 | ||
3. Sõiduki asukoht sõiduteel, vastavus teemärgistuse ja märkide nõuetele | |||
3.1. Järgitakse suunas, mis ei ole lubatud märgistusega 1.18 ega märkidega 5.15.1, 5.15.2, 5.15.7, 5.15.8, määrates liikumist radadel (punkt 9.1) | 25 | ||
3.2. Järgneb tee vasakpoolses vasakpoolses reas, millel on kolm (või enamat) rada paremal kahe (või enama) vaba sõidurajaga (punkt 9.4) | 10 | ||
3.3. Sõitis eraldusribale, tee äärde, kõnniteele ja jalgteele (punkt 9.9) | 25 | ||
3.4. Ma ei jälginud vahemaad ja külgmist intervalli, tagades liiklusohutuse (9.10) |
10 |
||
3.5. Ületanud teemärgistuse 1.1, eraldades vastassuundades tekkivad liiklusvood | 25 | ||
3.6. Ületanud teemärgistuse 1.1, näidates maanteede ohtlikes kohtades sõiduradade piire | 10 | ||
3.7. Sõideti väljaspool sõiduteed, tähistatud teemärgistusega 1.1, kuhu sisenemine on keelatud | |||
3.8. Ületasid (väljusid) teemärgistusjooned 1.5 - 1.8, ilma et oleks kavatsenud rada vahetada | |||
3.9. Liikuge suunas, mida ei võimalda ettekirjutatud liiklusmärgid 4.1.1–4.3 | 25 | ||
3.10. Edasi suunas, mida keelavad liiklusmärgid 3.1 - 3.4, 3.7, 3.12, 3.14, mis kehtestavad või tühistavad teatud liikluspiirangud | 25 | ||
4. Reguleerimissignaalid, ristmikud | |||
4.1. Ei peatunud foori keelava märguande ega liikluskorraldaja keelava žesti juures (punkt 6.13) | 25 | ||
4.2. Kui peatute foori keelava signaali või liiklust korraldava liikluskorraldaja poolt, mis keelab žesti, ületage liiklusmärkide või teemärgistega tähistatud peatusjoon (punkt 6.13) | 10 | ||
4.3. Kui foori signaal sisse lülitati, hakkas see liikuma, kaotamata teed ristmikku läbinud sõidukile ja jalakäijatele, kes sõiduteed selles suunas ei ületanud (punkt 13.8). | 25 | ||
4.4. Peatunud ristmikul ristunud sõidutee ees (stoppjoone või tähise 6.16 puudumisel) tekitas see häireid jalakäijatega (punkt 6.13) | |||
4.5. Sõitsin liiklusummiku korral ristmikuni (ülekäigurada), luues takistuse sõidukite ja jalakäijate liikumiseks (punktid 13.2, 14.4.) | 10 | ||
4.6. Parempööret tehes ei olnud ma kõige paremas reas (punkt 8.6.), Kui mul oleks selline võimalus | 10 | ||
4.7. Reguleerimata ristmikul sõites ei andnud eelist omavatele sõidukitele teed (lõi takistuse) | 25 | ||
4.8. Ei vastanud ristmike, sõiduteede ristmike läbimise järjekorrale, mis oli kehtestatud prioriteetsete märkidega 2.1 - 2.5 | 25 | ||
4.9. Pärast ristmikku sisenemist fooritule signaaliga ei väljunud ettenähtud suunas, hoolimata ristmiku väljapääsu juures olevatest fooridest (punkt 13.7) | |||
4.10. Sõiduteede ristmikult paremale lahkudes ei võtnud ma arvesse võimalust liikuda sõidutee paremale servale lähemale (punkt 8.6) | 10 | ||
4.11. Pöörates (pöörates) sõiduteede ristmikult lahkudes oli ta vastassuunavööndi vastasküljel (punkt 8.6) | 25 | ||
5. Kiirus | |||
5.1. Ta lõi teiste sõidukite liikumisel takistusi, liigutades asjatult liiga väikesel kiirusel ja pidurdas järsult, kui see polnud liiklusõnnetuse vältimiseks vajalik (punkt 10.5). | |||
5.2. Sõiduki seatud kiirust ületati vähemalt 10 km / h, kuid mitte üle 20 km / h (punkt 10.1) | 10 | ||
5.3. Sõiduki seatud kiirust ületas rohkem kui 20 km / h (punkt 10.1) | 25 | ||
6. Peatus ja parkimine (punktid 12.1–12.8) | |||
6.1. Ta tegi peatuse kohtades, kus see on keelatud (punkt 12.4), samuti tähise 3.27 või teemärgistuse 1.4 tööpiirkonnas. | 10 | ||
6.2. Pange sõiduk parkimisplatsile kohtadesse, kus see on keelatud (punkt 12.5), samuti liiklusmärkide 3.28 - 3.30 või teemärgistuse 1.10 kohale | 10 | ||
6.3. Ta asetas sõiduki sõidutee serva suhtes nurga alla, välja arvatud kohad, mille konfiguratsioon (sõidutee kohalik laiendamine) võimaldab sõiduki erinevat asukohta (punkt 12.2) | 10 | ||
6.4. Pange peatumissõidukiga kõnniteeservale koht, kus selle meetodi järgi parkimine pole lubatud (punkt 12.2) | 10 | ||
6.5. Ta avas sõiduki ukse, segades teisi liikumises osalejaid, või lahkus sõidukist, hoolitsemata selle eest, et sõiduki spontaanne liikumine oleks välistatud (punktid 12.7, 12.8) | 25 | ||
7. Marsruudisõidukite ülekäiguradade ja peatuste läbimine, marsruudisõidukite eelistamine | |||
7.1. Ei peatunud (ei aeglustunud) enne reguleerimata ülekäigurada, et lasta jalakäijatel sõiduteed ületada või sellele astuda, et teha üleminek (punkt 14.1) | 25 | ||
7.2. Jätkatakse peatumata, veendumata, et enne sõiduki ülekäigurada peatunud (aeglustatud) sõiduki ees pole ühtegi jalakäijat (punkt 14.2) | 25 | ||
7.3. Liikuda marsruudisõidukite liikumiseks ettenähtud rajal (punkt 18.2) | 10 | ||
7.4. Ei andnud teed trollibussile või bussile, mis hakkas ettenähtud peatuskohast liikuma (punkt 18.3) | 10 | ||
8. Raudteel liikumise eeskirjade rikkumine (15.1–15.5) | |||
Juhul kui ülekäigurajal liikumine on keelatud, ületage stoppjoon, ei peatunud ettenähtud kohas, läksin ülekäigurajale, kui selline väljapääs on keelatud (punkt 15.3) | 25 | ||
9. Möödasõit, edasiliikumine, vastassuunas sõitmine | |||
9.1. Enne möödasõitu polnud ma selle rakendamise ohutuses veendunud (ma ei vaadanud tahavaatepeeglisse ega pööranud pead manöövri suunas) (punkt 11.1) | 25 | ||
9, 2. Tehakse möödasõit juhtudel, kui see on keelatud, või kohtades, kus see on keelatud (punkt 11.3, punkt 11.5) | 25 | ||
9.3. Ei andnud sõidukile teed, selle eeliseks on lähenev liiklus (punkt 11.7) | 25 | ||
10. Väliste valgustusseadmete, helisignaalide, häirete kasutamine | |||
10.1. SDA ette nähtud juhtudel ei lülitanud sisse väliseid valgustusseadmeid (punktid 19.1–19.3, 19.5) | |||
10, 2. Rikkus helisignaali kasutamise reegleid (lk 19.10) | |||
10, 3. Ei lülitanud ette nähtud juhtudel sisse avariitulesignalisatsiooni (punkt 7.1) | |||
11. Kehv sõiduki juhtimisoskus | |||
11, 1. See ei taganud sujuvat liikumist: see võimaldas järsku kiirendamist terava pidurdamisega, rattalukuga või libisemisega pidurdamist, ei hakanud ülespoole (madalamat) käiku sisse lülitama, tegi järsku manöövrit, keeras (keeras) libisemisega sisse, lasi mootoril liikuda või käikude vahetamisel seisata. |